Stephen King

ütehnikum übar PA-96 ündis 21. septembril 1947. aastal Portlandis Maine’is, kus on koos abikaasa Tabitha ning kolme lapse Naomi, Joe ja Owen Philipiga veetnud ka suurema osa oma täiskasvanu elust. King alustas kirjanduslikku tegevust üsna vara, avaldades jutukesi ja novelle kohaliku tähtsusega lehtedes. Suurema tähelepanu pälvis ta oma varasemale loomingule iseloomulikus mõnevõrra naivistlikus, ent üpris liigutavas ja kaasahaaravas toonis loodud teosega ``Garrie``. Tänaseks on suur hulk õudusmeistri romaane saavutanud bestselleri staatuse, tema loomingu ainetel on vändatud üle veerandsa- ja filmi ning lõpuks - kirjanik on aastate jooksul teeninud varanduse, mille suuruse tõttu on nn tõsised õlgusega selja keeranud. õigepealt arvestada, et žanr, milles kirjanik tegutseb, on puhtalt meelelahutuslik ning tõsisest kirjandusest selle mõiste traditsioonilises tähenduses on tema puhul problemaatiline, et mitte öelda võimatu rääkida. Piir verd tarretama paneva horrori ja musta huumori, halvemal juhul aga näeruväärse farsi vahel on üliahtake; oht inimese magusaima emotsionaalse seisundi - hirmu tekitamisel vahendite utreerimisega totaalsesse maitsevääratusse langeda väga suur, mistõttu juba olemuslikult seebi-sugemetega kolekirjandus halvasti kirjatuna võib väga läägelt mõjuda. Omadus, mis Stephen King paljudes oma žanrikaaslastest oluliselt kaalukamaks muudab, on võime kirjutada hästi. Stephen King ei eksponeeri jubedusi eneste pärast. Ta kasutab neid ülioskuslikult oma doktriini pähemäärimiseks lugejale, ilma et viimane sellest endale teadlikult aru anda sooviks või suudaks. Kingi romaanid võivad tekitada spekulatsiooni, kas autor ellkõige ei püüa mingit väärtuslikku ja talle enesele olulist sõnumit vere ning võpatama panevate järeldustega ehituna lihtsalt võimalikult suurearvulise auditooriumini viia. üks vaieldamatuid väärtusi on kahtlemata tema mõneti kummaline dilemma. Ühtpidi on situatsioonid, inimesed ja neid ümbritsevad õudused realistlikud (King on eneseirooniliselt loonud ´´täiusliku horrorromaani´´ retsepti: võtke üks tavaline keskmine ameerika perekond, viige ta kõige tavalisemasse väikelinna ning tooge sisse mõni üleloomulik jõud). Teisalt aga on kirjanik loogiliste seletustega harjunud keskmise romaanilugeja maitse ja maksujõuga arvestades ka sunnitud nähtusi, mis oma abstraktsuses ja hägususeksi ilmselt usutavad ja koledat oleksid, mingite muinasjutulise ja käegakatsuvate põhjustega varustama. See on Kingile kindlasti huvitav väljakutse, võibolla ka üks tema raskemaid ülesandeid, millele nii ennast kui lugejat rahuldava lahenduse leidmise protsess kindlasti põnev tegevus. äga hästi, et hirmuäratavam kui õudus ise on selle ootus, mistõttu verejanulisem bibliomaan on kirjaniku romaani lehitsedes ehk mõningi kord sunnitud pettunult tõdema, et peade ning soolikate lendamisele on kogu storyühendatud vaid üks, enamasti viimane kümnendik. õpatama paneva mehe kuulsusega King tüütab meid tihtilugu väga põhjalike, vahel ehk liigagi põhjalike kirjelduste ja mõtisklustega. King üks kuulsamaid ja mõjukamaid romaane ´´It´´ (´´See´´) ärvikatele jubedustele, teos kõige tavalisemast sõprusest, mille paneb proovile lõputuna näiv nimetu painaja. šokeerivad Stephen King mõtisklused Jumalast, kellest ta pea üheski teoses mööda ei lähe. Religiooni ning võõra kultuuri ja usundi respekteerimisest-mitterespekteerimisest kirjutab King romaanis ´´Pet Sematary´´. õlkida ´´The Shining´´üldiselt tervitatav, sest romaan on kindlasti autori üks õnnestunumaid, jubedamaid ja kahtlemata kuulsamaid ja enim tsiteeritumaid. ´´The Shining´´ästi kirjutanud perekonnadraama, mille kõik kolm keskset tegelast - Jack, Wendy ja Danny Torrance on tugevad karakterid ning mille olustik on Kingi üks realistlikumaid ja seetõttu ehk ka mõjult jubedamaid.´´The Shining´´õistusest, mis täieliku isolatsiooni seisundis aja jooksul tugevalt häiritud saab ning iseenese koletislikke saladusi ja mälestusi vajavasse keskkonda sattudes hääbub, uinub ja monstrumeid sünnitab. Niisiis üsna tüüpiline hulluksminemise anatoomia, mis romaani teises pooles vägivaldse ja verise kuju võtab. Kuigi agarad Kingi-arvustajad nõrganärvilistel ´´The Shining ’ist ´´ õsisem, miks mitte romantilinagi pool. Teose keskse probleemi loob omamoodi veider armastuskolmnurk - alkohoolikust isa, kes talvel täielikku eraldatusse sukelduses kirjatööks vajaminevat rahu ja vaikust otsib, teda jäägitult armastav ning temasse usku säilitav naine Wendy ja nende ühine poeg Danny, keda tema lapselikes mõtetes ja avastustes selgusele jõudmisel aitavad abstraktne soovkuju Tony ja Tony kujul avalduv võime asju ette (aga ka tagantjärele) näha. Lugu areneb kingilikult aeglaselt, detailidesse ning tegelaste minevikku ja olevikku süvenedes, aegajalt halvaendelisi vihjeid tehes ja romaani lõpul lugejalt süvenenud ja kannatlikku jälgimisvõimet nõudes. ´´The Shining ’is ´´õik tüüpilised Stephen Kingi väljendusvahendid ja kirjanduslikud nipid.